Häid ideid väärtuskasvatusmetoodika kasutajalt

Nädala vanasõna lõimime igasse tegevusse 

25.01.2013 Õpetajate Leht
Reelika Täht
Tallinna Luha lasteaia Särtsude rühma õpetaja

Meie lasteaias töötavad tarkuste hoidise metoodika järgi kõik rühmad. Mina kasutan seda oma 6–7-aastaste rühmas teist aastat.

Huvitav on vaadata, kuidas lapsed vanasõnadest aru saavad. Üks tõlgendab vanasõna sõna-sõnalt, teine üllatab sellega, et mõistab kohe vanasõna varjatud tähendust. Kui tegelesime vanasõnaga „Valel on lühikesed jalad”, kinnitas üks tüdruk, et kui ta kord emale ja isale valetas, jäid ta jalad tõepoolest lühemaks. Tema rühmakaaslane mõtestas vanasõna „Ära hõiska enne õhtut” aga üsna täiskasvanulikult – kui hakkad meisterdama, ei tasu sellest kellelegi enne rääkida, kui asi valmis, sest võib juhtuda, et liim saab otsa.

Vanasõnad on hea võimalus lastega igasugustel teemadel arutleda. See arendab laste sõnavara, nad harjuvad oma arvamust avaldama ja põhjendama ning õpivad sedagi, et kellegi arvamus ei ole vale.

Nädala vanasõna lõimime igasse tegevusse. Kui nädala teema oli vanasõna „Aega ei saa raha eest osta”, seostasid paljud lapsed aega kellaga. Leidsime koos, et kui teed midagi lõbusat, lendab aeg kiiresti, aga kui sul on igav, siis venib. Tegime ka katse liivakelladega. Jagasime lapsed paaridesse ja palusime neil ühe minuti jooksul lauamäng välja valida ja mängima hakata. Paljud paarid ei jõudnud selle aja jooksul mängugi välja valida. Kordasime katset viieminutise liivakellaga. Selle ajaga jõudsid kiiremad mängu mitte ainult alustada, vaid ka lõpetada. Rääkisime ka rahast ja arutasime, mida saab raha eest osta. Poemängus sai iga laps kindla rahasumma, mille eest ta pidi kümne minuti jooksul ostud ära tegema. Paljudel jäi kogu raha alles, nad ei osanud aega arvestada.

Vanasõna „Targaks ei sünnita, targaks õpitakse” puhul rõhutasime, kui tähtis on julgus proovida ja soov harjutada.

Vanasõna „Pärast äikest paistab päike” sidusime looduse teemaga. Vestlesime ilmastikunähtustest ja päikesesüsteemist, aga ka sellest, mida teha halva tuju korral. Palusime lastel öelda kaaslastele asju, mis tuju heaks teevad. Laste jaoks oli see alguses raske, tunduvalt lihtsam on teisele öelda, mida too valesti tegi.

Paberirullid tarkuseteradega, mille oleme läbi töötanud, paneme üles riietusruumi teadetetahvlile. Minu paariline Marika Arens kudus iga väärtuse jaoks vastavat värvi kinda. Oluline on, et see, millega lapsed lasteaias tegelevad ja mida õpivad, oleks ka vanematele teada. Saadame nädala vanasõna neile e-kirjaga, mõnikord oleme palunud koduse tööna mõne tarkusetera üle ühiselt arutleda.

Arvan, et mida nooremad lapsed selle metoodikaga alustavad ja mida järjekindlamalt seda teha, seda parem on tulemus. Sügisel võtan sõimerühmast 3–4-aastased lapsed, nendega saan alustada algusest. Olen olnud lasteaiaõpetaja kaheksa aastat ja kasutanud eri metoodikaid ning mulle tundub, et vanasõnade abil on väärtuskasvatust väga lihtne teha. Väga loodan, et ka algklassiõpetajad võtavad metoodika omaks.